Ma olen tahtnud päris pikalt lihtsalt kirja panna oma raseduse kogemuse. Juba enda pärast, et oleks kunagi ehk tore lugeda. Samas, loodan, et äkki on kellegil ka sellest abi. Sest kui sain teada, et olen lapseootel oleksin soovinud et oleks äkki veidi rohkem päris inimeste kogemusi kirjas mida ka ise lugeda.
Ma üldse mõtlesin, et kas peaksin ka esimesest trimestrist kirjutama AGA jõudsin järeldusele, et ei. Ja seda ainult seetõttu, et ma ei mäleta sellest suurt mitte midagi ja jagada polegi paljut sellest esimesest 3-4 kuust kuna lihtsalt nii halb oli olla. Nii iga jumala päev kuni kuskil 18-19. nädalani. Kui sa tead kedagi kellel sama probleem või oled ise see kes seda läbi elama peab (I FEEL FOR YOU) siis siin on mõned soovitused, mis mul töötasid:
- Söö täpselt seda mis vähegi isutab, aga söö aeglaselt. Hästi rahulikult, et sa järsku enda keha toiduga ära ei ehmataks. :D
- Kuna ma tõesti sõin vähe, siis proovisin süüa kalorirohkemaid asju nagu pudingud, kohukesed jms. Jah, olen kursis, et pole tegemist tervislike söökidega! Aga sel hetkel mind ei huvitanud, lihtsalt soovisin mitte haiglasse sattuda.
- Eelista külmasi toitusi! Tihtipeale sõin midagi sooja mis lihtsalt ei läinud alla või tuli kohe üles.
Viimaseks ja kõige tähtsam - try to stay positive! Ma tean, et see on mega raske aga ma enamus õhtud lõpetasin lihtsalt naerdes kuna see kogu situatsioon oli juba nii naeruväärne. :D
Aga siin ma olen. Elus ja terve (mis ma vahel arvasin, et pole võimalik). Ja käsil on 28. nädal. App ütleb et laps on kapsapea suurune haha :D
KOHE kui hakkas parem olla, hakkasin ka süüa tegema. Iga jumala päev. Nagu poleks mitte kunagi kokanud - huvitama hakkasid just uued retspetid ja üleüldiselt hakkasin söögitegemist lihtsalt nautima. Ja seda siiani - väga äge on! Sellega on ka kaasnenud selline "kodupunumise" periood millest olin varasemalt kuulnud, ja tuleb välja, et on ka 100% tõene. Sama käib ka koristamise kohta.
Siis muidugi hakkas ka kohale jõudma, kui pikk rasedus reaalselt on! 9-10 kuud. Väga pikk aeg. Pole siiani suurt midagi ostnud, kogunud, sest justkui on aega koguaeg olnud. Nüüd aga hakkab tunduma, et aeg hakkab vaikselt otsa saama hehe ja juba homme tellin IKEAst korraliku portsu mööblit lapse tuppa - loodan seda ka filmida.
Tervise ja oleku mõttes on teine trimester kindlasti olnud parim! Ja võin isegi öelda, et nii polegi midagi hullu lapseootel olla. :) Ainuke "häda" mis on esile kerkinud on vaagna/puusavalud. Ma pole eales selliseid valusi tundnud, aga see tekibki kuna üleüldiselt hakkab kõik venima ja luud muutuvad sealt "pehmemaks"? Näen, et see võib saada väikseks probleemiks kolmandal trimestril (kus ma nüüd ka olen kuna 28. nädal hakkas ju just).
Tundub, et sellise esmainfo ja muljed sain isegi jagatud. Esmarase on ikka naljakas olla kohati - kõik mis ma arvasin teadvat ei ole ikka see. Tunne on ka selline, et ainult rasedana saad sellest aru.
Loodan, et äkki see postitus aitas kedagigi! :)
Kui oled ka rase olnud siis palun jaga minuga, kuidas läks?
Follow my blog with Bloglovin